Peipsi järv

Peipsi järv  on Euroopas suuruselt neljas järv ja suurim piiriveekogu kogu Euroopas. Järve pindala on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile.

Järv liigestub kaheks suureks järveks: põhjas Peipsi ehk Suurjärveks (2611 km²) ja lõunas Pihkva järveks (708 km²). Neid ühendab kitsas, kuid sügav ja soe väinalaadne Lämmijärv. Peipsi järvede kogupikkus on 143 km, laius 49 km.
Peipsi on madal: keskmine sügavus 7,1 m, suurim sügavus 15,3 m. Järves on enam kui 30 saart. Peipsisse voolab sisse 237 joge, oja ja kraavi, neist 41 Eestist, kuid välja voolab vaid üks – Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi. Valgala suurim jogi on Pihkva oblastis asuv Velikaja. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi märgatavalt kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem.
Põhjaranniku liivane ja kauni männimetsaga kaetus rannaala on ligi 40 km pikkune, olles Eesti üks pikemaid randasid ja ideaalne suvitamiseks.